Triibud paberil

Väljavõte pikemast loost. Naine, kes on kolinud elama privaatsaarele, et olla omanikule sekretäriks, üritab lahti saada mehe ekssõbrannast, keda ta oma üllatuseks päris hästi tunneb.

0

Astusin reipalt Addami maja suunas kui märkasin ootamatult kauguses Juuniori paati. Mul võttis tugeva minuti, enne kui aru sain, et see tõesti tema alus oli. Jäin keset teed seisma ja uurisin seda huviga, et kindlaks teha, oli ta minemas või tulemas. Kummaline, mõtlesin, täna ei ole kaubapäev, täna on reede… vist? Paat triivis kergelt üle pehme lainetuse maismaa poole. Ilmselt käis kalal, pühkisin ta peast ja jätkasin oma teekonda.

Sirutasin käe lingi poole kui ma äkki uut häält kuuldes paigale tardusin. Kellegi lalisev hääl väljendas oma kõige suursugusemat armumängu, mida ma eales kuulnud olin. Kuulasin naeru kihistades ukse taga. Ma ei saanud sõnadest aru, aga ainuüksi häälekõla oli piisavalt koomiline, nagu kuulaks esimesi helifilme.

Meil oli külaline? Heitsin endale kriitilise pilgu ja jäin enam-vähem rahule, olin hullemini välja näinud. Oleksin hea meelega endast märku andnud, kuid tennised ei ole just sobivaim jalanõu kolistamiseks. Otsustasin, et sel polegi tähtsust ja avasin ukse.

“Lõpeta!” Addam hüppas sel hetkel diivanilt püsti ja pidi äärepealt lauale otsa komistama.

Tekkis üks väga pikk ja väga piinlik vaikushetk, mille jooksul jõudsin oma suud avada täpselt kuus korda ja selle uuesti kinni panna, saamata suust kahte sõnagi.

Addami nägu oli kaetud pärlmutrilise punaka huulepulgaga, mis sobis hästi ta hallikassiniste silmadega. Kohe kui see mõte mu tühjas peakolus vastu kajas, puhkesin südamest naerma. Kui pilk vaid tappa saaks oleks Addami oma küll teeninud koha sõjaväe arsenalis. Andsin talle märku ta uuest huulekaunistusest ja vaatasin, kuidas ta vihaselt varrukaga üle huulte rapsas.

Tere Kristi.“ Kõkutasin naeruga pooleks ja lasin uksel enda järel kinni vajuda, jäädes ise sissepoole.

Beau.“

Tal ei olnud üldse hea meel mind siin näha. Mõtlesin, kas ta oli teadlik, et siin ei koputata või polnud ta ehk siin varem käinud, mis võimaldanuks mul talle vingerpussi mängida. Addam ei öelnud kahte sõnagi. Tüdruk punase peaga sättis end diivanil aga paremasse poosi, nagu oleks Addami pahane tagasilükkamine tõesti ainult ajutine probleem.

Mul oli kaasas mapp valgete paberitega. Nonii, eks mängime siis, mõtlesin endamisi, avasin mapi ja kirjutasin sinna Say the magic word and she goes.

Vabandust, et segan, mul on siia allkirja vaja, enne kui ma Juuniori sellele järgi kutsun.“

Ta ei pilgutanud silmagi, vaid vahtis mind kui imelooma sel ajal kui ma mapi ja pastaka talle ulatasin. Ta lappas esimesed lehed eest ja kortsutas kulmu. Sundisin end paigale jääma, adudes, et see võis olla väga vale käik. Ta ei pruukinud ju üldse päästmist vajada, ent mu üllatuseks ta noogutas ja vastas madala kurgutooniga „Jah.“ Uurisin pikalt ta silmi, naeratus näkku naelutatud – ta oli tõepoolest endast väljas.

Olgu, ma kutsun Juuniori tagasi, ta alles läks, seega peaks ta poole tunni pärast tagasi jõudma.“ Võtsin talt mapi ja suundusin raadiosaatja poole, et teha vajalik kõne. Vähem kui minutiga oli olukord lahendatud ja Juunior teel paki järele, seepärast suundusin tagasi toa keskele, kus Addam ikka veel seisis ja võtsin hooletult uksepoolsemal diivanil istet. Oli aeg pakk valmis panna.

Oh, ärge laske end segada, ma lõpetan kõigest selle lepingu mustandi ära.“ Lehvitasin Kristile justkui möödaminnes ja hakkasin hoolikalt süvenedes paberile kriipse vedama – täpselt ühe sentimeetri pikkused, iga viie millimeetri takka. Addam vajus kergendusohkega must paremale, Kristi jäi minust vasakule. Nad vahtisid omavahel tõtt. Selleks ei pidanud olema selgeltnägija, et seda teada. Jätkasin kriipsude vedamist ja nende loendamist. Loendamine oli vajalik, et mitte naerma hakata ja kogu situatsiooni tuksi keerata.

Mida sa enda arust teed?“ Kristi kannatus lõppes esimesena ja ta praktiliselt röökis, olles selleks hetkeks ennast sirgu nihelenud.

Tõstsin pilgu paberilt. „Mina? Tööd.“ Kõlasin kui poolearuline lihtsameelne ja pöördusin kohe edasi Addami poole. „Märgin ära, et turvalisuse taset peaks tõstma või sisaldab vana leping seda piisaval määral?“

Tõsta.“ Vastas Addam mürgiselt, Kristit hetkekski silmist laskmata.

Mhmh, seda ma arvasin…“ kriipisin järgmise tindirea paberile, pannes mängu kõik, mida ma vähegi omasin tasakaalukuse osakonnas.

Miks sa seda siin pead tegema?“ Kristi häälel oli jube omadus lakke tõusta kui miski teda väiksemalgi määral ärritas ja nüüd roniski see mitu oktavit kõrgemale. „Ja praegu?“

See hääl võttis silmad märjaks – kuidas oli võimalik, et kellelgi ei tulnud pähe talle seda hääleprobleemi tutvustada ja ta foneetikakursustele saata või midagi, see oli ju jube!

Beau tööpäev algab kell kaheksa.“ Segas Addam meile vahele. „Ta on kaks tundi hiljaks jäänud.“ See viimane märkus oli vahe kui tera. „See läheb su palgast maha.“

Kui sa vaid maksaks nii palju, et midagi maha võtta, mõtlesin ja manasin näole süüdlasliku naeratuse. „Vabandust, magasin sisse.“

Magamisest rääkides, kuhu sa üleeile mu padja panid?“ Mõtles ta seda tõsiselt? „Ma ei leia seda kusagilt.“ Ta nägu oli sama tõsine kui enne.

Sa mõtled seda, mille otsas Kristi peesitab?“ Vaatasime mõlemad tüdruku all paistvat kollase püüriga patja, siis tema kangestunud lõusta ja köhatasime kui ühest suust tähendusrikkalt, enne kui ma silmad süüdlaslikult maha lõin ja uusi kriipse vihikusse hakkasin vedama.

Kristi neelas sööda alla, ta tõsimeeli uskus, et me magasime koos. Mis tähendas muidugi, et ta pidi olema siin saarel varem käinud, et teada, mis tähtsust magamistoad siin etendasid. Miski, mis mu mõttemaailma hetkega kainestas. Samas, Chastity ei teadnud Kristist midagi, mis oli tema puhul väga vähetõenäoline, sest ta paistis Addami seltsieluga ülimalt hästi kursis olevat – see andis lootust, et ehk ma ikkagi eksin praegu.

Addam?“ Kristi hääletoon oli tagasi tavainimese kuuldeulatuses ja see ei tõotanud head. Ta võis ju välimuselt blondiin olla, aga keegi ei välistanud, et ta oma juuksejuuri toonis. „Miks sa üritad mind uskuma panna, et sa Beauga magad?“

Kurat. Kas me olime tõesti nii kehvad näitlejad? Pendeldasin nende kahe vahel, üritades kummagi näost välja lugeda, mis edasi hakkab juhtuma.

Addam ei vastanud.

Kas sa üritad mind armukadedaks teha? Kui jah, siis pean kurvastusega teatama, et sul ei õnnestu mind segadusse ajada. Aga ma olen meelitatud, et sa ikkagi proovid.“

Miks ei võinuks me voodipartnerid olla? Tahtsin seda talt meeletult küsida, ent vaikisin.

Sa oleks pidanud kellegi teise valima – ma ju tean, et Beau pole sinu tüüpi.“ Kergitasin kulmu, vau, kas Addamil oli tüüp? „Pealegi kõik teavad, et Beau on frigiidne,“ mu teine kulm kerkis esimese kõrvale, „seega ma ei saa aru, miks sa peaksid mind armukadedaks muutma? Ma ei ole selline inimene, kallis, kes kohe minema kõnnib.“

Oot, kas ta ütles, et ma olin frigiidne?

Vau, võõrsõna üheksa tähega,“ nähvasin solvunult. Kui ta tahtis tõesti põhikooliaegsed sõjad üles soendada, siis palun väga – ka mina oskasin seda mängu mängida. „Sa tegid lõpuks ikka emakeele eksami ära? Või on frigiidne frasööri retoorikas singulaarne nähtus? Ehk peaks kvooti tõstma ja kvaliteedi asemel vahelduse mõttes kvantiteedile tähelepanu pöörama? Oh, vabandust, nii võib su koorikloom, mida sa ajuks nimetad, permanentselt armistuda, sest keeb ootamatust infotulvast purpurseks lillkapsaks!“

Ta ei saanud ilmselt aru poolt sõnagi, mida ma talle just ütlesin, sest ta jätkas nagu poleks ma midagi öelnudki. Jah, seda ta oskas – mu mõttekäiku ignoreerida.

Pealegi, kui sa Beaud korralikult vaatad, siis saad ise ka aru, et temas pole midagi ilusat, mis sinusugust meest köidaks. No vaata teda – vaata, vaata! – no kuidas saakski ta kellelegi meeldida? Ta peaks mitu kilo alla võtma,“ võrdlesin ennast mõttes temaga, olin normaalkaalus, minus tekitas õõvastust, üritades välja selgitada, palju siis Kristi kaaluma pidi kui ta nii peenike välja nägi? „Ta käib ringi katkiste sukkadega ja no kes küll valiks endale tööriietuseks lilla seeliku ja pulloveri ja kõigele tipuks veel kollased tennised? Ta juukseid pole värvi näinudki, kuigi ta peaks need üldse maha lõikama; ta kael on must“ mul on seal helepruun pigmendilaik, „Ta silmad on ilmetud ja nina viltu.“

Mida? Vaatasin ehmunult Addami poole, palun ütle, et sa seda suduuperdist ei usu! Kuid ma olin ennatlik – Addami pilk oli varjamatult uudishimulik ja iga lause peale läksid ta silmad rohkem põlema kui enne, justkui kütnuks Kristi öeldu teda kuumaks.

Beau, sa peaksid tõepoolest sellise valetamise maha jätma – miks sa pead alati kõik eemale peletama, endale selliseid luulusid ette kujutades, et sa kellelegi meeldida võiksid? Sa teed sellega ainult…“

Mu kõrvus kohises. Mida sellise lolluse peale oma kaitseks ikka öelda? Ta jätkas veel oma hea tükk aega, panemata isegi tähele, kuidas Addam mingi hetk püsti tõusis, kamina juurde jalutas, seal hea sõõmu konjakit tarbis ja siis meid sealt mõne hetke põrnitsedes, tagasi minu selja taha jalutas ja rahulikult üle mu kaela soonte paitas. Julgemata üles vaadatagi, jõllitasin üksisilmi Kristit edasi. Juttu jätkub kauemaks, nagu reklaamis öeldi, Kristi puhul ka ilma kohvita.

Järsku nägin, kuidas tüdruku silmad määramata mõõtmetesse paisusid ja tundsin järgmisel hetkel kaela peal, just seal, kus mu pigmendilaik asus, Addami pehmeid huuli, mis sinna suudluse jätsid. See oli pikk ja kestis minu silmis terve igaviku, kuigi ta pea kohe ka huuled eemaldas, ajades end mu selja taga pikalt sirgu. Mu süda jättis hea mitu lööki vahele, tekitades rindkeres tõsise probleemi õhu kättesaadavuse osas. Pöörasin pilgu kähku tagasi oma tööle ja vedasin veel paar väga kõverat kriipsu paberile, enne kui taipasin, et mu käsi värises kui haavaleht ja keeldus allumast igasugusele käsule, mida mu aju isegi polnud võimeline moodustama.

Imeline vaikus võttis maad.

Lits tegi taas oma tööd, jah?“ küsis ta mürgiselt ja heledad pisarad panid ta silmad hommikupäikeses sädelema. Addam mu selja taga oigas väsinult – mõni ei suutnud ka vihjetest aru saada kui need puust ja punaseks talle prillide peale maalitakse.

Ei, niimoodi, lööduna, ma teda siit ära lasta ei suvatsenud. Ma ei tahtnud seda oma südametunnistusele, et ma kellelegi nii põhjalikult haiget olen teinud, olgu see pealegi siis vaid Kristi, kes haiget saab. Alati on lihtsam kui teised sinu peale vimma kannavad, siis saad vähemalt väita, et näe, kiusavad.

Vaat’ kes räägib! Bordelli buduaaridesse oskad sina end ju poole elegantsemalt ära peita? Või oli see harjakapp, kus te delikaatselt mata õpsiga aega veetsite ja kust direktor teid siis leidis, näod üksteise pühas kolmnurgas?“

See aitas, pisarate vool pidurdus. Tundsin, kuidas diivani seljatugi mu taga mitu head sentimeetrit alla vajus, Addam tundis vist vajadust istet võtta. Mul hakkas äkki häbi, et ma tema ees Kristi musta pesu pesin – see polnud just midagi, mida ma enda puhulgi tahtsin, et mulle meelde tuletataks ja praegu tundus see veelgi kohatum. Oleks siis mul midagi sellist, mida meelde tuletada, ent minu üllatuseks ajas Kristi end hoopis diivanil sirgu.

Oled kade, et ta minu asemel sind ei vaadanud, jah?“

Vau! Kas ma tegin talle just komplimendi?

Ta polnud just suurem asi vaatamisväärsus ei siis ega praegu!“ sisistas Kristi Addamile silma vaadates. Ta enda silmad ujusid kehvast ripsmedušist ja sinakast lauvärvist, mis nüüd peene joana mööda ta põski maa poole venis. Hoidsin end tagasi, et mitte öökima hakata, sest see oli tõsimeeli kõige inetum nägemus minu elus. „Või mess?“

Emakeele õps.“ Pressisin läbi hammaste ja pöördusin tagasi kriipsude vedamise juurde – ta solvangud ei väärinud mu silmis isegi vastust, ma ei tundnud end puudutatuna.

Mis?“ ta ei saanud aru.

Emakeele õpsiga pidanuks sa magama.“ Nähvasin soolaselt.

Ta oli naissoost!“ kriiskas hele hääl üle tühja elutoa. Jätkasin keskendunult oma tööd. Oleksin ma praegu oma kunstitöö pooleli jätnud, oleksin naerukrampidesse surnud. Mõtlesin, kas Addami meelest oli me tsirkus naljakas või tundis ta praegu piinlikust?

Muide, Juunior märkis, et paadi mootor vajab uuendamist.“ Otsustasin teise teema kasuks ja lükkasin pastakaga tuka silme eest ära, ent see vajus tagasi. Proovisin uuesti, ent ka nüüd vajus salk tagasi.

Millal ta seda rääkis?“ Nagu olin arvanud, oli Addami hääl tõsine, kuid mitte piisavalt, et minus hirmu tekitada, nagu oleks praegune jutuajamine olnud mulle kahjulik.

Kolmapäeval, kui ta Bertrami ja Mathew linnast tagasi tõi.“ Tegin viimase katse juuksesalku silma eest ära saada kui tundsin äkki ta sõrmi üle mu põse libisemas. Ta tõmbas mu tuka ühe kindla liigutusega üle pea, vabastas mu kollase klõpsu, mis juukseid kinni hoidis ja vangistas salgu selle alla.

Seega üleeile?“ küsis ta, asetades käe justkui juhuslikult mulle õla peale. Neelatasin ehmunult ja noogutasin kiiresti.

Ta ütles, et see pole nii pakiline, et ta räägib sinuga esmaspäeval kui ta su…“ olin selle öelnud ühe hingetõmbega ja mu õhk sai äkki otsa. Ahmisin kiiruga õhku ja keskendusin vastamise asemel uuesti kriipsutamisele. Mu süda peksis mu meelepahaks liiga kiiresti ja ma olin kindel, et Addam teadis seda, sest ta hoidis kätt otse mu tuiksoonel. Peagi ta käsi võpataski ja ta tõmbas selle ära. See pani mind endamisi vanduma mitu head krõbedat väljendit, sest oma üllatuseks oli mul olnud hea meel, et ta mulle nii lähedal oli olnud.

Addam!“ Kristi oli vahepeal püsti tõusnud ja seisis nüüd meie ees, käed nii tugevalt rusikas, et nendega võinuks naelu seina taguda ja põrnitses meid altkulmu, nagu see midagi aitaks.

No tõepoolest, Kristi!“ mul sai mõõt täis ja ühtäkki ei tahtnud ma teda siin enam näha ja ma sülgasin välja kõik, mis üle huulte tulla ihkas. „Sa ei ole enam väike tüdruk – kui mees pole sinu vastu mitu kuud huvi üles näidanud, kas sa ikka veel usud, et ta sinuga aega tahab veeta? See sobis võib-olla leedidele grandioossetes epopöades viktoriaanlikult Inglismaalt, aga mitte modernsele naisele, kelle põhiideaal ei ole enam postuumne varandus ja isased rüblikud, kes nime edasi kannaks! Ja vaata peeglisse – sa pole just seksikuse maitsekam eksemplar!“ paus. „Teate, klaarige see õige omavahel lõplikult ära, nii et kui ma tunni aja pärast tagasi tulen, ei leia ma oma bossi ekssõbratare tema ees lösutamas, jalad harkis, lootusega, et ta nende vastu veel midagi tunneb ja me saaksime rahulikult oma tööga jätkata ilma edaspidiste katkestamisteta!“

Tuulasin kiirustades mapi vahelt välja tüki paberit ja rohelise ümbriku. Kirjutasin paberiribale Turvalisust tuleb tõsta! P.S. võta Addamiga mootori asjus ühendust, toppisin selle ümbrikusse ja ulatasin kinnise ümbriku Kristile, „Ole hea anna see Juuniorile!“ ja tõusin, et demonstratiivselt minema kõndida, ent Kristi vuhises must kiiremini mööda, kontsakingad vihaselt välkumas ja kadus, saatjaks tuulehoog ja ulgumine, mis pani koertelgi kõrvad vett jooksma.

Püstiloll!“ märkisin sarkastiliselt kohe kui uks ta selja taga sulgus, vedades lehele viimase kriipsu ja istusin tagasi oma kohale.

Ta ei saanud sõnagi aru mida sa talle ütlesid.“ märkis Addam pead vangutades.

Nii ongi vist parem…“ sulgesin mapi ja asetasin selle enda kõrvale diivanile – enamus mu jutust oli täielik soga.

Pane see lauale.“ Käskis Addam külmalt.

Bossi armuelu klaarimine ei olnud muidugi ka teab kui hiilgav idee. Ma ei teadnud nende kahe suhtest ju mitte kui midagi, välja arvatud, et Addam ei vaimustunud täna tema külaskäigust. Muidugi oli ta nüüd mu peale pahane. Tegin nagu palutud ja asetasin mapi enda ette lauale, põtkides samal ajal kingad jalast ja sättisin end asendisse, kust oleks Addamit kergem kuulata. Pressisin oma käelabad kindlalt põlvede vahele, et ta ei näeks kuidas ma neid julmalt mudisin ja jäin ootama. Ma ei julgenud talle otsa vaadata ja seega jäid märkamata ka ta sõrmed, mis nüüd kindlalt mul lõua alt kinni võtsid ja seda ülespoole suunasid.

Olen juba ammu tahtnud seda teha.“ Sosistas ta naeruga pooleks enne kui ta kuum hingeõhk mult igasuguse mõtlemisvõime röövis.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: